Enne I Maailmasõda rajatud merepatareide varemed asuvad Dirhami sadamast lääne pool.
Noarootsi seostub eestlaste meeltes peamiselt rannarootslastega, kes 13. sajandi keskpaigast kuni 1944. aastani siin elasid. Mälestusena eestirootslastest on Noarootsi valda jäänud ka rootsikeelsed kohanimed. Noarootsi nime tekkelugu varjutab siiani saladuseloor, kuigi selle kohta liigub mitmeid legende. Kirjalikult märgitakse Noarootsit esimest korda 1319. aastal (Nucke). Lähemalt saate Noarootsi ajaloost ja tänapäevast lugeda siit: Visit Noarootsi
Dirhami merepatareide varemed
Gneissbretsa rahnud
Salajõe – Ingküla tee lähistel asuvad kaks suurt rändrahnu (Kasemetsa ja Allika rahn). Suurema rahnu kõrgus on 3,9 m ja väiksema kõrgus 3,4 m.
Lyckholmi muuseum
Muuseum avati 1997. aastal Saare mõisa hobusetallis (taastatud 1995.-1996. a.). Muuseumi eksponaatideks on kohaliku rahva poolt annetatud endised põllutööriistad ja käsitöö- ning majapidamistarbed. Muuseumi esimene ruum käsitleb Saare küla ajalugu. Muuseum on avatud maist oktoobrini kolmapäevast pühapäevani kell 10.00–18.00. Info telefonil 5048 490. Külastamine oktoobrist maini kokkuleppel (tel. 5698 8440 Anu Kari).
Noarootsi kirik ja pastoraat
Rõngasrist Noarootsi kirikaias
Kirik on ehitatud hilisgooti stiilis tõenäoliselt 1500. a. paiku, olulisi ümberehitusi tehti nii 18. kui ka 19. sajandil. Orel korrastati 1991. a. Kirikuaias leiab rõngasriste, kiriku lähedal on varaklassitsistlik Taube’de perekonnakabel. Surnuaia uuemas osas asub Vabadussõjas langenute mälestussammas (taastatud 1990. a.). Kirikust ida pool, üle maantee, asub Noarootsi pastoraat, mis ehitati 17. sajandil ja on üks vanemaid säilinud puitehitisi Läänemaal. Info telefonil 5904 5949 (Tiiu Tulvik).
Osmussaar
Osmussaar asub ca 10 km kaugusel Dirhami sadamast Osmussaare maastikukaitsealal ja selle pindala on u 480 ha. Enne II maailmasõda elas saarel 130 inimest, kes kõik 1940. aastal evakueeriti. Kuni 1992. aastani asus saarel Nõukogude vägede sideväeosa. 2001. aastast on saar jälle asustatud ja saarele asunud pere tegeleb lambakasvatusega. Vaatamisväärsustest on saarel 1766. aastal ehitatud kivikabeli varemed, 1954. aastal ehitatud tuletorn (1765. a. ehitatud tuletorn purustati 1941. a.), pankrannik ja rannavallid.
Österby pritsikuur
Österby pritsikuur
1930-ndatel aastatel ehitatud ja 1998 a. taastatud Eesti-aegse seltsieluga seotud pritsikuur asub Österby külas.
Österby sadamamuul
Eelmise sajandi alguses kohalike talumeeste poolt raudkividest rajatud sadamamuul asub Österby külas ja on algselt olnud 265 m pikkune, praegusel hetkel on muuli pikkus umbes 215 meetrit. Sealtkaudu toimus regulaarne paadiühendus Haapsaluga kuni aastani 1994.
Peraküla järved
Peraküla asub Spithamist algaval ja piki rannikut Harjumaale ulatuval rannaluidete alal. Tantsujärve (Allikajärv) pindala on 8,3 ha, suurim sügavus 1,6 m. Peraküla järvi ümbritsevad keskmiselt 5 m kõrgused rannaluited. Järvi ümbritsevast Peraküla soost alguse saav Uuejõe oja on moodustanud rannavalle, läbides maalilise uhteoru. Matka lõpppunkt võiks asuda Nõval. Sõita võib veel Veskijärvele ja Tänavjärvele.
Pürksi mõisa peahoone ja park
19. sajandil ehitatud mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale. Aastatel 1920-1943 asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb selles Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all, seal kasvab kaitse all olev harilik pöök ja unikaalne pärnade ring.
Ramsi poolsaar
Einbi külas asuv Ramsi poolsaar on tuntud rikkaliku taimestiku poolest. Neeme tipp on Eesti mandriosa läänepoolseim punkt. Ramsi poolsaarelt avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja saart mandrist lahutavale Voosi kurgule.
Riguldi mõis
Taubede suguvõsale kuulunud mõisa mainiti esmakordselt 1604. aastal, tänaseni säilinud hoone pärineb 19. sajandi algusest. Varaklassitsistlik mõisamaja on ühekorruseline, kõrge poolkelpkatusega puithoone.
Rooslepa kabel
Kabel asub Tuksi-Spithami maantee ääres Rooslepa kalmistul. Rooslepa kabel oli Noarootsi koguduse üks kolmest abikirikust, mis ehitati 1830-ndatel aastatel. Hoone lagunemine algas 1970-ndate lõpuaastatel. Kabeli müürid konserveeriti 1990-ndate aastate algul. Kabel on taastatud 2006. aastal, suuresti endisel kujul.
Saare mõis
Rosenite suguvõsale kuulunud mõis asub Saare/Lyckholmi külas. Mõisa hooned on ehitatud 18.-19. sajandil ja taastatud parun Gustav Friedrich von Roseni poolt. Võnnu poolsaarel on Läänemaa suurimaid rändrahne – Kalevipoja kivi.
Salajõe allikad
Läänemaa suurim karstiala asub mõne kilomeetri kaugusel Linnamäelt Sutlepa suunas. Neeldumisala on umbes 600 m pikk ja 100 m lai. Salajõgi väljub maanteest edelasse jäävatest allikatest voolates edasi Tiberna jõe nime all, mis suubub Haapsalu Tagalahte.
Sutlepa meri
Sutlepa mere kaldal asus üks Eesti vanemaid puitehitisi, Sutlepa kabel, milles alustati teenistusi 1627. aastal. 1970.a. viidi kabel üle Tallinnas asuvasse vabaõhumuuseumisse.
Sutlepa tuulik
Tuulik asub Sutlepa küla keskuses. Ehitati 2003. aastal endise Noarootsi pukktuuliku jooniste põhjal. 19. sajandi algul oli Noarootsi kihelkonnas ca 100 tuulikut, millest tänaseks pole säilinud ühtegi. Tuuliku juures on parkla, istumiskoht ja suur valla välikaart.
Telise päevamärgid
Eestis ainulaadsed maakividest tervikkoonustornid ehk päevamärgid asuvad Telise poolsaarel Kudani külas. Ehitatud on need 1910. aastal. Alumise märgi kõrgus maapinnast on 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m. Märkide vahekaugus 416 m. Riikliku kaitse all olevad päevamärgid on tänapäeval oma sihtotstarbe kaotanud.
Uuejõe org ja liivaluited
Uuejõe (Spithamist Nõva poole) suue kuhjatakse tormidega sageli liivavalle täis, mis põhjustab jõe rändava suudme. Uuejões kasvab vesiroos. Huvitavad on piki randa kulgevad paari meetri kõrgused luited. Uuejõe ääres on parkla ning telkimis- ja lõkkekohad.